m a r i

Sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast

2009-12-15T10:06:00.000+02:00

Sotsiaalse tarkvara näol on toimumas pidev areng. Just alles avastasin Windows Live Messengeris uue funktsionaalsusena võimaluse, kus saab salvestada veebikaga erinevaid videolõike ja kui vastvalt defineeritud emotikone vestluses kasutada, käivitub eelsalvestatud videolõik kasutaja pildina. Sedasi vesteldes sain mitmeid küsimusi, et kas ma olen "laivis" veebikaga kõrval või mis asi see selline on?! Olin väga vaimustuses oma leiust ja sellest kui palju erinevaid võimalusi selline funktsionaalsus pakub.

Mina arvan, et tuleviku sotsiaalne tarkvara liigubki suunas, kus kasutajatevaheline suhtlus viiakse võimalikult reaalelule lähedasele tasemele ning see on seotud tehnika arenguga. Vaadeldes tänapäevaseid võimalusi, ehk ühendatakse video, heli ja liikumistundlikkus (Nintendo Wii tehnika) ning saavutatakse midagi enneolematut. Võibolla tullakse turule mõne täiesti uue tehnoloogiaga, mis annab veelgi pöörasemaid võimalusi. Või siis arendatakse edasi hologrammitehnoloogiat ning vestluskaaslased ilmuvad justkui päriselus ruumi ning nendega on võimalik vahetult vestelda.

Retsensioon: Obama kampaania ja sotsiaalmeedia

2009-12-10T16:28:00.001+02:00

Kokkuvõte

Valisin retsenseeritavaks wiki-leheks Obama kampaania ja sotsiaalmeedia, mille koostajateks on Heleen Maibak, Tarmo Renter, Ardo Kirsipuu, Alar Mihhailov ja Taavi Satradinov.

Artiklites tuuakse välja faktilised kinnitused Barack Obama sotsiaalmeedia kasutamisest valmiskampaania jooksul ning sellele järgnevalt. Lisaks sellele väidetakse, et üldiselt poliitikas on hakatud täheldama sotsiaalmeedia kasutamisvõimalusi poolehoiu võitmiseks ning tõestatud edu, mis sellisel viisil saavutatakse (parima näitena Obama lugu). Seda kinnitab ka asjaolu, et Obama palkas oma avalike suhete meeskonda Chris Hughes'i, kes on Facebooki kaasasutaja. Seetõttu kohandati ka Facebooki keskkonda, et paremini kajastada erinevaid arutelusid foorumites.

Obama kampaaniale vastandatakse McCain'i kandideerimise protsessi sotsiaalmeedia kasutuse aspektist. Kõikjal võrgukogukondades omas Obama suuremat jälgijaskonda ja populaarsust võrreldes McCain'ga, mis on võrdeline ka nende meeskondade panusega sotsiaalmeediasse - näiteks Obama lehekülgi uuendati jooksvalt, kuid McCain'i lehed sisaldasid võrdlemisi muutumatut infot.

Lähemalt vaadeldakse artiklites Obama kajastatust blogosfääris, Twitteris, YouTube's, Facebookis ja MySpace's. Twitteri ja MySpace'i kanded on valimistele järgnevalt soikku vajunud ning vastavate kogukondade liikmete hulgas vähemal määral pahameelt sütitanud, kuid artikli põhjal, ei ole Obama ise (sh tema meeskond) neid ka alustanud ega saa ka Twitterit võimalike turvariskide tõttu kasutada. Endiselt tehakse aktiivselt postitusi Valge Maja blogisse, Facebooki ning lisatakse regulaarselt YouTube'i videoid.

Arvamus

Kõik need meediakanalid võimaldavad Barack Obamal tõestada oma lubadust, et tema valitsemine on "läbipaistvam" kui kunagi varem ning ta kasutab oma sotsiaalmeedias kajastatavates pöördumistes isiklikku tooni. Siinkohal muutun mõnevõrra paranoiliseks ning küsin, et ehk on tegemist väga osava manipulatsiooniga, kuid eks seda näitab lähitulevik. Lisaks eelnevale on tänapäevase kiire elutempo juures kadumas televiisoritest, raadiotest ja muudest vanadest meediakanalitsest jälgitavate uudiste osatähtsus ning suunatakse tähelepanu internetis kajastatavatele jooskvatele uudisvoogudele, seega on väga tähtis liikuda kaasa nende suundadega teostamaks edukaid kampaaniaid.

Hinnang

Loetud artiklid olid põnevad ning teemavalik igati huvitav ja tähelepanuköitev. On näha, et on aega pühendatud ning leitud viitsimist materjale läbi töötada. Hea töö.

Manipulatsioonid ja pettused

2009-12-07T11:13:00.001+02:00

Isiklikult ei ole veel petuskeemide ohvriks langenud, või olen ja seda niivõrd meisterlikult, et ei ole seniajani aru saanud - mine sa tea. Järgnevalt toon välja kolm juhtumit, mis võivad osutuda komistuskiviks ning võimaluseks langeda pettuse ohvriks.

"Baiting"
(allikas: Wikipedia)

Baitingu näitel on tegemist juhtumiga, kus jäetakse andmekandja, nt CD või mälupulk, vedelema kohta, kus see kindlasti avastatakse, kuid jätab mulje kui see oleks sinna kogemata unustatud. Kandja võidakse sildistada ka peibutava tekstiga nt "juhatuse palgaandmed 2009. aasta I kvartalis".

Halbaaimamatu töötaja võib kasutades andmekandjat nakatada oma arvuti, eelkõige need, kelle arvuti on seadistatud automaatselt jooksutama teavet andmekandjail. Seeläbi võivad kannatada lisaks kasutaja arvutile ja ülejäänud sisevõrgu arvutid ning ärisaladused jms. Kui ka on tegemist töötajaga, kes otsutab uudishimule vastu panna ning pöördub andmekandjaga isikute poole, kellele see oletatavalt kuulub, jääb risk endiselt püsima.

Seega veendu enne leitud või kellegi teise poolt toodud andmekandjate kasutamist selle päritolus ja originaalsuses.

Õige küsimus õigel momendil
(allikas: The Register)

2003 aastal viidi Infosecurity Europe poolt läbi küsitlus selgitamaks välja töötajate turvalisust puudutavat teadmiupagasit ja selle rakendamisoskusi. Teiste küsimuste hulgas küsiti otse välja: "Mis Teie parool on?" ning 75% küsitluteist andis otsekohe vastusena parooli.

Kes algselt kõhtlesid, neile esitati lisaküsimusi nagu "millisesse valdkonda nende parool sisu poolest kuulub". Seepeale ütlesid oma parooli välja järgmised 15%.

Järgnev on lõik nimetatud artiklist:

"One interviewee said, "I am the CEO, I will not give you my password - it could compromise my company's information".

A good start, but then the company boss blew it. He later said that his password was his daughter's name.
What is your daughters name, the interviewer cheekily asked.
He replied without thinking: "Tasmin".
D'oh."

Usaldus
(Allikas: lonerider.info weblog)

Üheks suureks nö "turvaauguks" on inimestevaheline usaldus. Nii paljudki on kohanud MSN Live Messengeris sõprade jutuaknaid, kus on ingliskeelne tekst teemal "vaata mu uusi peopilte!" ja vastav link. Kuigi Eesti kontekstis ei lähe need niivõrd lihtsalt läbi.

Norras on olnud juhtum, kus kibestunud lahutatud abikaasa lasi lapsel endise naise arvutisse paigutada tarkvara, mis edastas andmed naise broneeritud puhkusereisi kohta. Puhkusereisil ilmus "üllatusena" välja ka eksmees.

Siit õpetus, et ei tasu pimesi kõike installeerida ega klikkida, mida sõpradelt saad. Tegemist võib olla nii suvalise viiruse kui ka pahatahtlikkusega.

Adempiere vs Openbravo

2009-11-30T10:16:00.000+02:00

Tegemist on kahe erineva vaba tarkvara projektiga, milledest mõlema näol on tegemist ERP (Enterprise Resource Planning solution) lahendusega. Mõlemad on registreeritud aastal 2006 (allikas: SourceForge).

Adempiere

Litsents: GNU General Public Licence versioon 2
Viimane stabiilne versioon: 3.4.2-stable (20. detsember 2008)
Viimane versioon: 3.5.4-alpha (16. september 2009)
Operatsioonisüsteemid: Windows, Linux, Unix, Mac
Platvorm: JBoss (Java), GlassFish
Andmebaasi tugi: Oracle, PostgreSQL
Toetatud keelte hulk: 21
Positsioon SourceForge pingejärjekorras (seisuga 30.11.2009): 4

Projekt loodi 2006. aasta septembris, peale eraldumist Compiere vaba tarkvaralise ERP arenduskogukonnast.

Adempiere arenduskogukond järgib Eric S. Raymondi artiklis "Katedraal ja turg" (inglise keeles "The Cathedral and the Bazaar") kirjeldatud turu lähenemist tarkvara arendusprotsessis.

Openbravo

Litsents: Openbravo Public Licence (põhineb Mozilla Public Licence'l)

Viimane stabiilne versioon: 2.50 (16. aprill 2009)
Operatsioonisüsteemid: Windows, Linux, Unix, Solaris, FreeBSD
Platvorm: Java
Andmebaasi tugi: Oracle, PostgreSQL
Server: Apache Tomcat
Positsioon SourceForge pingejärjekorras (seisuga 30.11.2009): 9

Projektiga alustati 2005. aastal, kuid registreeriti 2006.aastal kui värskendati projekti tuginedes Compiere ERPile.

Openbravo ei kasuta niivõrd tugevalt turu-põhist lähenemist tarkvara arendusel kui eelnevalt kirjeldatud Adempiere, olles suunatud enam kommertslikele eemärkidele.

Häkkeri tee ("the Way of the Hacker")

2009-11-23T11:22:00.005+02:00

Lugesin Raymondi "Kuidas saada häkkeriks" (Hacker-HOWTO) artiklit tõlgituna eesti keelde Kaido Kikkase poolt. Teost lugedes tuli meelde film the Way of the Samurai (eesti keeles "Samurai tee") ning üldiselt iidne jaapani samurai-kultuur, kus sõdalased arendasid end pidevalt ning üritasid jõuda aina kõrgema vaimse ja ka füüsilise tasemeni, pühendudes täielikult oma tegevusele. See oli nende elu, nende tee.

Tuleb tunnistada, et ka mina olen mingil määral eksinud oma arvamuses häkkerikultuuri ning ajanud neid segi kräkkeritega. Artikkel annab mõista, kuidas häkkerikogukond tõmbab väga selge piiri häkkerite ja kräkkerite vahele ning kuidas tegemist on tegelikult kahe vastasleeriga. Häkkerid loovad uusi asju, kräkkerid aga hoopis lõhuvad. Artiklis oli toodud ka väga hea näide iseloomustamaks seda väidet:

"...arvuti turvasüsteemide muukimise oskus teeb kellestki häkkeri samavõrd vähe kui autoärandamise oskus teeb inimesest professionaalse autoinseneri..."

Allikas: "Kuidas saada häkkeriks" (Hacker-HOWTO)

Artiklis tuuakse välja häkkerikultuuri alustalad - suhtumine, põhioskused ja staatus ning kuidas juurde teenida veel nö stiilipunkte. Mis puutub suhtumise põhiomadustesse, siis siinkohal leian, et sellist suhtumist rakendatakse (ja tuleks rakendada) iga eriala tõsisemal praktiseerimisel (millele oli vihjatud ka artiklis). Esitatud "nõuded" häkkeri põhioskuste kohta on hästi põhjendatud ning vajalikud algoskused suutmaks nende põhjal teha järgnevaid arengusamme. Lisaks sellele õhutatakse viisakale ja korrektsele käitumisele erinevates kogukondades, mis on igati positiivne ja vajalik. Läbi staatuse saavutamise näpunäidete üritatakse kasvatada aktiivsust avatud lähtekoodiga tarkvara arendusprotsessides ning andma oma panust ja abi erinevatesse sarnastesse projektidesse. Lisaoskustena, mida võiks arendada tuuakse välja erinevad distsipliini ja mõttetegevust arendavaid tegevusi, mis on ka kõigile teistele väljaspool häkkerikultuuri igati soovituslikud.

Minu arvates on kirjutis väga hea moodus mõjutamaks neid noori, kes on veel kujunemiseas ja nö "mõjutatavad". Eelkõige siis just neid, kellel on tekkinud huvi infotehnoloogia vastu ning leiavad, et häkker olla oleks väga lahe, kuigi tõenäoliselt samuti seostatakse häkerlust mingil määral pahapoolega, mida teostavad kräkkerid. Siinkohal ongi just hea, et seletatakse tegelik erinevus ja on lootus, et valitakse häkkeri tee.

Creative Commons Attribution-ShareAlike vaba litsents

2009-11-16T10:39:00.001+02:00

Taust

Mittetulunduslik Creative Commons (CC) loodi 2001. aastal San Fransiscos eesmärgiga suurendada loovtööde avalikustamist ja mitmekesisust, mida on võimalik legaalselt jagada ning edasi arendada. Selleks hakati väljatöötama avalikke litsentse (esimesed aastal 2002). Tegemist on nö copyleft vooluga, mis annab legaalse toe gruppidele ja üksikisikutele, kes soovivad vabamalt jagada ja eksperimenteerida oma loovtöödega.

Esimesed litsentikogumid olid loodud kohandumaks vaid ühendriikide õigusruumiga. 2008. aasta lõpuks oli loodud ligikaudu 50 erineva riigi õigussüsteemi kohalduvaid litsentsipakette. Seega on tegemist nüüdseks ülemaailmse suurprojektiga, mida pidevalt laiendatakse.

CC-BY-SA

Attribution-ShareAlike (CC-BY-SA) on üks kuuest peamisest CC litsentsidest, mis võimaldab uusi töid luua
kaitstud tööde põhjal või neid jagada vaid samalaadse litsentsi all ning saada sealjuures kommertskasu. Sealjuures kõik antud litsentsiga kaitstud töö põhjal loodud uued tööd omavad seeläbi luba nendega kasu teenida. Attribution (BY) osa tähendab seda, et tunnustama peab seejuures originaalautorit ja tema esitatud nõudeid. Tihti peetakse seda litsentsitüüpi samaväärseks vaba tarkvara litsentsidega. Järgnev tunnusmärk tähistab CC-BY-SA litsentsi:

Litsentsilepingus sõnastatakse, et CC näol ei ole tegemist õigusbürooga ning asutus ei paku ka juriidilisi teenuseid, mis tähendab ka seda, et antud litsents ei loo mingisuguseid juristi-kliendi suhteid. CC pakub antud informatsiooni as-is alusel. Töö kaitstakse CC avaliku litsentsiga ning keelatakse loomingu litsentsi või muude seatud õiguslike piirangute väline kasutamine. Ükskõik mil moel loomingut kasutades nõustutakse antud litsentsis esitatuga ning kohustutakse neist kinni pidama.

Loe lisaks: litsentsileping ja lühikokkuvõte õigustest.

CC-BY-SA kasutajaid
(allikas: Wikipedia)

Wikipedia (alates 2009 juuni)
Wikia (alates 2009 juuni)
Citizendium
knol (lisaks CC-BY-NC-SA litsents)
Arduino
Qi Hardware

Autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseis

2009-11-09T10:37:00.000+02:00

Tänapäeval on pühendatud tohutul hulgal aega ning ressurssi autori ja intellektuaalomandi kaitsele. Esmapilgul võib kõik ilus tunduda, kuid tegelikult on selles valdkonnas palju probleeme.
Autoriõigustega kaitstakse küll autori lahenduse kirjeldus, kuid tulemusena luuakse palju sarnaseid tooteid ühe tervikliku ja suurepärase lahenduse asemel. Ehk siis algidee on hea, kuid autor ise ei suuda seda niivõrd palju täiustada kui näiteks keegi väljastpoolt. Seega luuakse teiste poolt sarnaseid tooteid, selle asemel, et potentsiaalid ühendada ning täiustada esialgne lahendus maksimaalselt. Mis puudutab autori enda kaitset, siis autoriõigus on küll suunatud originaalloomingu loojatele, kuid ei välista teiste sarnaste lahenduste loomist, mis minu arvates võib mõnes situatsioonis ebaõiglane tunduda.

Pantendeerimisega (ja ka autoriõigustega) võib juhtuda, et piiratakse täielikult areng mõnes valdkonnas. Nimelt kui võetakse niivõrd laiahaardeline patent ning patendi omanik ei suuda enam arendustegevust jätkata. Samaaegselt mõni teine tegija oleks suutnud projekti edasi viia. Patendeeritakse ka niivõrd elementaarseid lahendusi ning luuakse olukordi, mida vanad eestlased oleksid kirjeldanud kui "hunt heinakuhja otsas" - ise ei söö ja teistele ka ei anna. Lisaks sellele, kestavad patentide ja autoriõiguste tähtajalised piirangud niivõrd kaua, et arenduse jätkamine on sellevõrra veelgi enam raskustatud.

Litsentsid on tänapäeval tohutus mahus kasutusel. Tegemist on juristide pärusmaaga, kus erakordselt hägusa teksti vahele on sisse toodud hulk erinevaid konkse, mida on võimalik vastavalt olukorrale enda kasuks ära kasutada. Tavainimesele on erinevad tarkvararakenduste litsentsilepingud tüütus, kus peab vajutatama lihtsalt "Next" lugemata lepingut läbigi. Siinkohal tekib jällegi probleem, et kasutajad annavad oma nõusoleku lepingutele, mille sisust ei ole neil õrna aimugi ning tekib suur oht langeda millegi ohvriks teadmatuse tõttu.

Intellektuaalomandi kaitse on tehtud niivõrd häguseks ning sellega seotakse tohutu hulk inimesi, kes ise ei olegi autorid, kuid lõikavad kellegi tööst omakorda kasu. See omakorda tõstab toodete hindu ning sunnib nii mõndagi kasutajat leidma uusi viise, kuidas ebaseaduslikult hankida intellektuaalomandit.

Mari ja Linux

2009-11-01T23:19:00.000+02:00

Tuleb tunnistada, et läbi aegade olen kasutanud suhteliselt vähe vaba tarkvara. Koos uute arvutitega on soetatud ka klassikalised Microsofti paketid ning muu sarnane standard kommertstarkvara, mis on harilikult välja vahetatud uute samalaadsetega.

Viis-kuus aastat tagasi oli väga popp, kui muutsid kogu oma arvuti töökeskkonna äratundmatuseni teistsuguseks läbi erinevate skinnide. Kuna ma muutsin enda oma vägagi linuxilaadseks ning sel hetkel ka sõbrad kasutasid Linuxit, otsustasin selle ära proovida. Kui ma ei eksi siis tegemist oli Suse distributsiooniga, aga muid parameetreid kahjuks enam ei mäleta.

Igaljuhul, kõik nägi väga uhke välja - veel uhkem kui mu skinnitud Windows. Muidugi paljud mu programmid ei funktsioneerinud Linuxis ning õppisin Gimpis kuidagimoodi oma kujundustöid teostama, kus ei olnud otseloomulikult kõiki neid võimalusi, mis ma oma kommertstarkvaraga teha sain. Harjumine võttis aega, aga uhke töökeskkonna väljanägemine oli seda isegi väärt.

Kahjuks ei olnud aga kõik nii roosiline. Sel ajal oli mul vana iPod Shuffle, millel pidin päris tihti muusikavalikut uuendama, kuna sinna mahtus suhteliselt vähe muusikat korraga. Leidsin Linuxis ühe iPodi toetava programmi (nimetust jällegi kahjuks ei mäleta) ning üritasin sellega majandada. Tulemusena keeldus mu iPod üldse muusikat mängimast ning ka lihtsa mälupulgana ei olnud teda võimalik kasutada. Õnneks kehtis veel muusikavidina garantii ning katkine vahetati uue vastu. Seepeale lõpetasin ka Linuxi kasutamise ning läksin tagasi kommertstarkvara juurde.

Tegemist on mõnevõrra impulsiivse arvamusega, kuid peale seda intsidenti olen olnud skeptiline vaba tarkvara suhtes ning vältinud selle kasutamist. Kuid nüüdseks tõenäoliselt enam risti ette ei löö, kui tekib hea põhjus ja vajadus vaba tarkvara rakendamiseks ning annaks sellele uue võimaluse.

Virtuaalmaailmad - World of Warcraft

2009-10-24T23:30:00.000+03:00

World of Warcraft (edaspidi WoW) näol on tegemist hetkel ühe kuulsaima MMORPG-tüüpi (Massively Multiplayer Online Role-Playing Game) mänguga, mida mängivad miljonid inimesed üle maailma. Minu esmane kokkupuude nimetatud mänguga oli aastal 2006, alustuseks kellegi privaatserveris, mis tekitas piisavalt huvi, et hiljem "päriskonto" soetada. Nüüd ei ole paar viimast aastat enam mänginud.

Esimene asi, mis mängu juures paelus, oli oma tegelaskuju isikupärastamine. Seeläbi on võimalik peegeldada enese omadusi mängumaailma või kehastuda kellekski teiseks ning vastavat rolli mängida.

Wow-is on erinevad mänguserverid klassifitseeritud erinevateks liikideks - nt PvP (Player vs Player), RP (Roleplaying), Normal jt. Esialgu mängisin Normal-tüüpi serverites, kus keskendusin enamjaolt oma tegelaskuju arendamisele, hiljem liitusin ka RP serveritega ning avastasin mängu uuest küljest - tõepoolest inimesed läksid rollideks kehastumisega kaasa ning suurt tähelepanu pöörati mängijatevahelisele suhtlusele vastaval tasandil. Samas siiski mulle isiklikult tundus selline kehastumine mõnevõrra veidrana ning liiga päriselust kaugena, et seda tõsimeelselt praktiseerida.

Wow-ga kaasneb teatav halb maine, millel on ka alust. Nimelt on mäng niivõrd sõltuvusttekitav, et nõrgematel isiksustel hakkab tagajärjel "päriselu" kannatama, siit pärineb ka ingliskeelne termin nolifers, ehk kogu vaba aeg, sh uneaeg kulutatakse mängimisele ning mänguaega üritatakse lõigata ka päriselu tähtsatest toimingutest (seoses kooli, töö vms). Tõepoolest tuleb kinnitada, et tegemist on tohutuid võimalusi pakkuva mänguga, mis võib muutuda igavaks alles peale pikka perioodi mängimist. Ühtedeks suurimateks WoW-i edu teguriteks ongi selle sotsiaalsed aspektid, mis muudavad pea iga mänguhetke ainulaadseks.

Folksonoomia kaks palet

2009-10-19T09:44:00.000+03:00

Esmakordselt tuli folksonoomia mõiste kasutusele 2004. aastal, kui olid juba kasutusel del.icio.us ning mitmed teised teenused, mis kasutasid märgendamist. Mõiste kujunes esialgsest terminist folk classification (rahvaklassifikatsioon). Tegemist on ametlikule, hierarhilisele klassifikatsioonile (taksonoomia) vastupidises suunas "iseensesest kujuneva" klassifitseerimisega.

"Folksonoomia on seega veebipõhine spontaanselt toimiv meetod info kommenteerimiseks ja süstematiseerimiseks. Taksonoomiast eristab seda eeskätt juba mainitud "alt üles" lähenemine, aga ka asjaolu, et selle kujundajateks on kasutajad ise ja mitte mingi kõrgemalseisev väline organ. Folksonoomial ei ole kindlaid piire, ka süsteem ei pruugi alati kindlalt paigas olla. Põhiliseks töövahendiks on märgendid ehk sildid (tags) - infot iseloomustavad märksõnad või fraasid."

- Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Märgendamine ja folksonoomia

Folksonoomia rakendusi täiustatakse pidevalt, kuid esineb ka kitsaskohti. Leidsin artiklist Tag Gardening for Folksonomy Enrichment and Maintenance järgneva:
(a) synonyms are not bound together (thus, someone searching a photo-portal for pictures of "bicycles" would also have to use the tags "bike" and probably even translations to other languages for comprehensive searching and higher recall);
(b) homonyms are not distinguished (searching for "jaguar" will retrieve pictures of the animal as well as the car); and
(c) there are no explicit relations to enable semantic navigation between search- or index-terms (e.g., a search for photos of "cats" cannot automatically be broadened to include "siamese", "european shorthair", "birman" etc.). This lack of vocabulary control is the price for facile usability, flexibility and representation of active and dynamic language. Yet, the additional and subsequent editing of folksonomies may be the key for allowing free tagging as well as basic control functionalities over the vocabulary in use. Folksonomy users become more and more aware of these effects - which is the basis for introducing gardening techniques to enable the user to improve their tags.

Samas on leitud ka, et folksonoomia võib tuua kasu ka kommertstasandil, näiteks uurimaks tarbimisharjumusi ja konkurentide sarnaste toodete populaarsust. Järgnev pärineb artiklist Tap Into the Flickrgeist.

Consumers are replacing Consumer Reports. We are increasingly turning to blogs and other forms of consumer generated media to gather the information we need to make informed purchasing decisions. Armed with these insights, we can easily separate exceptionally great products that our fellow consumers truly love and are evangelizing from those that are just average.

Consumers can do this today with more than blogs by tapping into what I call the Flickrgeist. And, thanks to RSS, as a marketer you can easily monitor your company/product's Flickrgeist index against your competitors.

In case you're not familiar with the site, Flickr is a free photo sharing site that anyone can use to post photographs and then "tag" them with certain labels. Flickr makes it a snap to find all photos across its vast community that have posted photos under a common tag. Each tag has its own RSS feed.

Using Flickr tags, you can assess just how much consumers are evangelizing brands by stacking them against their competitors. All you need to do is simply replace the bracketed text below with the the name of your product and enter the URL into your browser...

http://www.flickr.com/photos/tags/[product name]

Here's a sampling of head-to-head results I tested...

Yahoo - 410 photos
Google - 342 photos
MSN - 96 photos

iPod - 824 photos
iRiver - 4 photos

Treo - 1698 photos
Blackberry - 34 photos

The moral of the story is, if you're a marketer don't just monitor blogs. Pictures are worth a thousand words. Tap into the power of the Flickrgeist! You know your savvy customers will.

Wikipedia

2009-10-11T22:49:00.000+03:00

Wikipedia (edaspidi Wiki) on ülipopulaarne ning asendab enamikel juhtudel täielikult paberkandjal entsüklopeediaid. Wiki artikleid on üle kolme miljoni ning nende hulk kasvab pidevalt.

Kuid nagu kõigega siin maailmas - ei ole miski täiuslik. Vaatamata selle on võimalik kõike täiustada ning seeläbi veelgi paremaks muuta. Wiki üheks suurimaks miinuseks on hetkel teabe usaldusväärsus. Nimelt soovitatakse erinevate uurimus- ja teadustööde kirjutamisel vältida Wiki kasutamist alusmaterjalidena. Seega kui suudetaks saavutada artiklite usaldusväärsuse tase, mis oleks võrdne erinevate paberkandjatel olevate teatmeteoste tasemega, võiks Wiki täielikult asendada trükikujul entsüklopeediaid informatsiooni aspektis. Siinkohal pean vajalikuks mainida, et ei poolda täielikku pabertrükis entsüklopeediate kaotamist - nad peaksid alles jääma kas või ühena võimalikest ajaveetmismeetoditest, mida digitaalkujul entsüklopeedia siiski ei asenda...

Küsimus on selles, kuidas tagada üle kolme miljoni artikli usaldusväärsus. Kui tegemist oleks lihtsa ülesandega, siis ei oleks enam vaja ka esitada antud küsimust. Esmapilgul võib juba öelda, et tegemist on tohutult mahuka töö ning hiiglasliku ajakuluga töötamaks läbi kõik artiklid. Üpriski lihtne on tugineda trükitud teatmeteostele (nt erinevad entsüklopeediad) analüüsides neis esinevaid teemasid ja kontrollides Wiki fakte. Probleemsemaks osutub aga olukord, kus mõni teema on kajastatud vaid Wiki artiklis kui teatmeteoses ning trükitud materjal on haruldane või lausa puudub (nt mõned täiesti uued ja sügavalt spetsiifilised teemad). Lisaks sellele kui hakataks artikleid kontrollima, tuleks juba üle vaadatud info hilisemat täiendamist aktiivselt jälgida ning vajadusel filtreerida. Kas see vaev, planeerimine ja organiseerimine tasuvad end ära ning kuidas see Wiki populaarsust mõjutab? - Kõik see vajab edasist analüüsimist.

Pead blogi - mis on Sinu motiiv?

2009-10-04T20:29:00.000+03:00

Blogide eelkäijateks on muu hulgas muistsed kroonikad ning päevikud, mida peeti rohkem isiklikuks tarbeks. Tänapäevane blogilahendus on pärinud oma "esivanemate" funktsionaalsuse, kuid pakub seal juures veel hulga täiendavaid võimalusi. Blogimine kogub aina enam populaarsust ning leiab kasutust peale isikliku taseme ka mujal. Mis on see, mis motiveerib blogima?

Eneseväljendus
Tõenäoliselt kõige suurem ja valdavam põhjus blogi loomisel, eelkõige isklikku-laadi blogide puhul.
Blogisid peetakse kui nö vanakooli päevikuid - märgitakse päevasündmusi, juhuslikke mõtteid, soove jms, ajendatuna soovist kellegagi neid jagada ning teha end kuuldavaks. Näide: A Mom, A Blog and the Life In-Between.

Kui nö päeviku-blogisse tehakse kandeid erinevatel teemadel, mis keerlevad päevasündmuste ümber, siis võib omaette punktina välja tuua tüübi blogidest, kuhu tehakse kandeid väljendamaks oma seisukohti ja mõtteid mõne kindla teema piires. Näiteks: Nick's Car Blog.

Memuaaride tüüpi päevikud aitavad hiljem meelde tuletada põnevaid juhtumisi ning jagada näiteks oma reisi või muid kogemusi teistega. Näide: kasutaja Jmwaters'i TravelPodi blog.

Loovate oskustega inimesed peavad blogi oma tööde esitlemiseks teistele ning seeläbi vastukaja saamiseks. Kogutakse austajate ringi ning uusi erialaseid tutvusi. Näide: Geninne's Art Blog. Lisaks võib siia kategooria alla lisada blogid, kus jagatakse oma oskusi õpetuste/näpunäidete kujul.

Tunnustus
Harilikult kui väljendatakse oma mõtteid, tegevusi või muud loomingut, oodatakse sellele ka tunnustust. Siinkohal võib näitena välja tuua "eneseväljenduse" all nimetatud erinevad blogid.

Jagamine
Kui leitakse põnevaid/vaimukaid lehti, pilte, videoid vms tahetakse neid teistega jagada. Selleks postitatakse leide blogisse. Näide: The Funny Video Blog.

Grupisisene suhtlus
Blogisid kasutatakse ka mõne grupi või ettevõtte siseseks suhtlemise, jagamise vms korraldamiseks. Seeläbi on võimalik efektiivsemalt tööd korraldada nö "e-vormis". Blogide eeliseks on siinkohal see, et neid on võrdlemisi lihtne kasutada ning uusi kandeid teha ükskõik millal ja kus, kui on olemas internetiühendus. Näide: Black Marble Blog Server.

Reklaam
Ettevõtete blogisid kasutatakse ka reklaamivahendina, kus tutvustatakse uusi tooteid, teenuseid vms püüdmaks uusi kliente ning saamaks vastukaja edasiseks tootedisainiks. Näide: The Official Blog of LG.

Tänapäevane sotsiaalne tarkvara - Facebook

2009-09-27T22:56:00.001+03:00

Iga päevaga muutuvad aina populaarsemaks erinevad sotsiaalvõrgustikud. Selleks vajaminevat tarkvara täiendatakse pidevalt värskete moodulitega, mis lisavad veelgi enam võimalusi aktiivseks suhtlemiseks.

Üheks sellistest võrgustikest on Facebook, mis loodi 2004. aastal. Järgnevalt analüüsin Matt Webbi sõnastatud faktoreid, mis iseloomustavad üht tõelist sotsiaaltarkvara, Facebooki näitel. Kriteeriume on seitse: identiteet, kohalolek, suhted, vestlused, rühmad, reputatsioon ja jagamine.

Identiteet
Facebook'is on igal kasutajal oma identiteet, milleks on valdavalt päriselu ees- ja perekonnanimi. Seda ka järgitakse, kuna identiteedi kaudu on võimalik tõhusalt leida oma päriselu sõpru ja tuttavaid. Kui kasutataks hüüdnimesid, oleks hulga raskem Facebooki-laadset võrgustikku luua, näiteks juhtudel kui otsitakse mõnda värsket tuttavat, kelle hüüdnimesid vms veel ei tea. Nimelt ongi Facebooki üheks tähtsamatest funktsioonidest see, et tarkvara on võimalik kasutada kui nö "rahvastikuregistrit" - kui sind ei ole siin, siis sind ei ole olemas (kuigi Eestis on Facebook alles oma populaarsust kasvatamas ning sõnastataud väide kehtib rohkem Orkuti võrgustiku kohta). Seega identiteet on üheks Facebooki alustaladest ja iseloomustab vaieldamatult sotsiaaltarkvara.

Kohalolek
Facebook'is on moodul, mis kuvab, kes sinu sõprade-tuttavate ringist on parasjagu samuti tarkvara kasutamas. Funktsioon omab eelkõige tähtsust neile, kes suhtlevad tuttavatega või loovad uusi tutvusi läbi Facebooki, jällegi Eesti mõistes väiksema kasutajate hulgaga. Samas maailma mastaabis leiab moodul rohkem kasutust ning on hea vahend näiteks uute tutvuste puhul, kus ei ole omavahel veel Messangeri vms tarkvara kontaktandmeid vahetatud. Kohalolek iseloomustab sotsiaaltarkvara, kuid minu arvates on tegemist vähemtähtsa kriteeriumiga, mis klassifitseerub rohkem lisafunktsionaalsusena Facebooki puhul.

Suhted
Suhete määramisel, ehk tuttavate lisamisel oma sõbranimekirja, on Facebook'is jällegi suur tähtsus ning tegemist on ühega põhifunktsionaalsustest, ilma milleta Facebook ei oleks päris see, mis ta hetkel on. Iga kasutaja konto lehel kuvatakse kõik tema tuttavad ning pealehel kuvatakse uudiseid läbi tuttavate Facebook'i-tegevuste. Võimalik on ka defineerida kuidas tutvus alguse sai - näiteks "tuttava tuttav" või "käisime samas koolis". Sõbranimekirjal on suur tähtsus ka uute tutvuste või juba vanade tuttavate leidmisel, kui tutvuda oma sõprade nimekirjadega.

Vestlused
Nagu juba varem mainitud, ei ole Facebook'i vestlusmoodul eestlaste hulgas väga populaarne. Lisaks on Facebook'is kasutusel e-kirja-tüüpi süsteem, kus saab üksteisele teateid jätta. Moodul võimaldab suhtlemist igal ajal, mitte ainult siis kui mõlemad vestluspooled rakendust samaaegselt kasutavad. Seega on tegemist väga tähtsa aspektiga, mis kindlasti iseloomustab Facebook'i sotsiaaltarkvara.

Rühmad
Ka Facebook'is on võimalik oma tutvusi liigitada rühmadeks, mida saab ise vabal valikult luua. Jällegi on tegu minu meelest ühe lisafunktsionaalsusega, mis nii mõjusalt ei defineeri sotsiaaltarkvara iseloomu.

Reputatsioon
Facebook'i standardmoodulite hulgas puudub igasugune hindamis- või punktikogmissüsteem. Seega antud juhul on tegemist rohkem kirjutamata staatusega, mis pärineb siis kasutaja Facebook'i aktiivsusel ning tutvuskonnaga suhtlemisel. Siia kuuluvad näiteks teiste kasutajate "seintele" teadete jätmine, piltide lisamine ja kommenteerimine, erinevate lisarakenduste kasutamine jms. Tegemist on tähtsama aspektiga neile, kes tegelevad aktiivselt Facebook'is ning ei kasuta seda vaid vanade sõprade leidmiseks ja sidemete hoidmiseks.

Jagamine
Jagamist on nimetatud üheks sotsiaalvõrgustike alustaladest. Samuti võib väita Facebooki näitel, alustades profiilipildi jagamisest kogukonnaga. Jagada on võimalik kõikvõimalikke asju - otseloomulikult oma pilte ning pidada blogi oma tegevustest, kutsuda tuttavaid üritustele ning jagada lemmiklinke. Lisaks on Facebook'is väga populaarsed erinevad testid, mille tulemusi saad sõpradega jagada ning tulemusi võrrelda.

Antud nimekirjas oli käsitlemata aspekt, kus saad jälgida nö mis toimub. Läbi Facebook'i ja ka teiste sotsiaaltarkvarade on võimalik jälgida, mida sõbrad-tuttavad teevad päriselus - lisatakse pilte üritustelt, peetakse blogi, isiklikku infosse märgitakse elukohta, tööd, kooli jms puudutavaid andmeuuendusi. Mingil määral annab seda liigitada "jagamise" alla, kuid minu meelest on tegemist lausa eraldiseisva näitajaga.

Kogukondade tagasitulek - Joomla!

2009-09-20T20:41:00.005+03:00

Kogukonnad on eksisteerinud inimajaloo algusaegadest saati. Vastavalt ajastute eripäradele on ka kogukonnad võtnud erinevaid vorme, kuid mis peamine - ühendanud inimesi saavutamaks ühist eesmärki. Kui kogukondade mõju tabas langus umbes 20. sajandi teisel poolel, võib nüüd rääkida nende tagasitulekust seoses infotehnoloogia-ajastu pealetulekuga. Kas kogukondlus on saavutanud oma endise hiilguse? Vaatleme kogukonna taastuleku faktoreid Joomla! projekti näitel.

Mis on Joomla!?
Joomla! projektis osalevad vabatahtlikud üle kogu maailma, kelle tegevust juhib keskne meeskond (ingl. k Core Team). Nende missiooniks on tagada vabavaraline paindlik platvorm tööde avaldamiseks ning koostööks läbi dünaamilise portaali mootori ja sisuhaldussüsteemi.

Loe lähemalt: http://www.joomla.org/about-joomla/the-project.html

Tehnoloogiline areng
Kui ei oleks tehnoloogiat - ei oleks ka Joomla! projekti loodud. Nimelt puuduks siis igasugune vajadus veebide (või veebisüsteemide vms) ehitamiseks, mida Joomla! võimaldab ning seeläbi ka ühine eesmärk, mille nimel kogukond töötaks.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid
Joomla! projektitöö on jagatud viide erinevasse gruppi, milledest igaüht juhib keskse meeskonna liige. Grupiga võib liituda igaüks, kes tunneb, et tahab aidata Joomla!'t paremaks muuta ning rakendada oma oskusi. Suhtluskanalitena kasutatakse foorumeid, Wikit ja nö maililiste, mis tähendab, et on võimalik jääda võrdlemisi anonüümseks ning puudub vajadus reaalselt näost-näkku suhelda. See annab võimaluse ka neil oma ideid esitleda, kes reaalses elus jäävad mõnel põhjusel tahaplaanile.

Ajatu aeg
Joomla! kogukond on globaalne. Kuna suhtluskanaliteks on varemmainitud kanalid, ei oma aeg niivõrd suurt tähtsust, kui seda oleks reaalses suhtluses. Igaüks teeb tööd oma ajatsoonis ning kajastab arvamusi ja tulemusi endale sobival hetkel.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus
Inimesed, kes on ühinenud Joomla!'ga, on seal mingil kindlal põhjusel - neil on oskus ja tahe saavutada eesmärk, mis on mingil moel seotud teiste kogukonna liikmete eesmärkidega. Lisaks sellele, tänu oma oskustele nad tunnevad kindlust ja väärtust, mis neile seeläbi on omandatud - see annab julgust enam sõna võtta oma valdkonnas ja keskkonnas, kus hinnatakse inimesi teistel alustel kui nö päris elus. Seega tekib teatav turvatunne ning leitakse kindlus oma mõtete väljendamiseks ning suhtlemisvajaduse rahuldamiseks.

Hariduslikud püüdlused
Joomla! projekt ei ole e-õppega seotud. Haridusliku püüdlusena saab aga käsitleda inimeste vajadust end ületada, midagi saavutada ning seeläbi uusi kogemusi ammutada. Samas on võimalik ka kogukonna kaaslaste käest õppida uusi meetodeid ülesannete lahendamiseks või ühistest vigadest midagi õppida.

Palju vaba aega, mida sisustada
Suur osa Joomla! arendajatest teeb põhitööna midagi muud, enamasti veebiarendust, mis on seeläbi seotud ka Joomla! projektiga. Seega kogukonna töödega tegeletakse vaba aja arvelt.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise
Siinkohal võib korrata kasvava rahuldamata suhtlemisvajaduse punktis sõnastatut. Nimelt inimesed tunnevad end turvalisemalt suheldes läbi infotehnoloogiliste võimaluste - foorumid jms. Kuna tegemist on ka kogukonnaga, mida ühendavad sarnased oskused ja huvid, on võimalik leida lihtsamini ka ühist jututeemat ning mõttekaaslasi.

Vahel ka otsene altruism
Kuna kogukonnaga võivad ühineda kõik, kes tahavad vähegi projekti edukusele kaasa aidata ning tegemist on vabatahtliku otsusega, on loomulik, et ühinevad need, kes on huvitatud projekti õnnestumisest. Suur rõhk kogu projekti toimimises ongi pandud kogukonnast tulenevale tagasisidemele.

Seega kogukonna tunnusjooned on Joomla! näitel olemas ning võib väita, et tegemist on väga eduka projektiga. Joomla! on hetkel üks populaarsemaid vabavaralisi sisuhaldustarkvarasid, mis on saanud tunnustust üle kogu maailma, kuna läbi kogukondliku töö on loodud väga mahukas organiseeritud abimaterjalide süsteem, mis lihtsutab Joomla! õppimist.